Miks tasub õhksoojuspumba õigeaegne hooldus kolmekordselt ära?

Kaks aastat pärast õhksoojuspumba soetamist kutsus üle hoovi naaber mind vaatama, mis tema masinal viga on. Uuena oli seade palju vaiksem, käivitus intervallidega, jäädes aeg-ajalt seisma. Nüüd töötas see vahetpidamata, tegi valjemat häält ning elektrikulu oli võrreldes ostujärgse aastaga enam kui poole võrra tõusnud.

Kui igakused elektriarved juba omajagu suuremaks läksid, tekkis omanikul kahtlus, kas seadmega on kõik ikka korras. Lähemal vaatlusel selgus, et õhksoojuspumba siseosa oli tolmu ja mustust täis. Majas oli vahepealsel ajal remonti tehtud ja ruumides korralikult tolmutatud. Takistatud õhuliikumise tõttu vähenenud jõudlus sundis õhksoojuspumpa pidevalt töötama ja tõstis ka elektriarvet.
Soovitasin, et enam ei aita selle seadme pinnapealsest puhastamisest tolmuimejaga, vaid tuleb ette võtta korralik hooldus. Pärast süvapesu hakkas õhksoojuspump tööle nagu uus ning elektriarvedki läksid väiksemaks.

Hinnanguliselt aitab õhksoojuspumba õigeaegne põhjalik hooldus süvapesuga parandada seadme jõudlust kuni 30%. See on potentsiaalne suurusjärk, mis sõltub mitmest asjaolust. Reaalses elus mängib hooldusvajaduse kujunemisel palju tegureid – kuhu on seade paigaldatud, milline on ümbritsev keskkond ja kui palju kasutaja ise selle eest vahepeal hoolitseb.

Iseenesest pole õhksoojuspumba korpuse sees midagi eriliselt keerulist: soojusvaheti õhukeste lamellidega vasktoru küljes, ventilaator ja õhufiltrid.
Kuna pump ajab pidevalt ringi ruumis olevat õhku, siis satub sellesse ka kogu ruumiõhus lendlev mustus ja tolm. Suurema mustuse püüab filter küll kinni, kuid muist detailide pinnale ladestuvaid mustust ja lõhnu tekitavaid osakesi laseb see siiski läbi. Oluliselt tihedama filtriga oleks õhuvool liialt takistatud.

Õhksoojuspumpade ventilaatorid on disainitud nii, et nende tiivikute labad haaravad õhku terava nurga all, justkui seda lõigates. Õhuliikumine ongi pumba siseosa töötamisel müraallikaks. Kui ventilaatori labadele hakkab ladestuma peenosakesi, mis muudavad tiivikuotsad pikapeale ümaramaks, siis hakkab see õhku nii-öelda murdma ja tekib suurem sahin. Kasutaja jaoks müratase tõuseb ning samal ajal väheneb ka seadme jõudlus. Samuti vähendab seadme jõudlust soojusvaheti lamellide vahele ladestuv mustus, kuna see takistab õhuvoolu ning soojusvahetust.

Millal peaks mõtlema õhksoojuspumba siseosa süvapuhastusele, sõltub paljudest asjaoludest. Peamiselt seadme töötingimustest, kuivõrd need soosivad selle tihedamat hooldust ja suuremat koormust soojusvaheti lamellidele ning ventilaatorile. Näiteks lemmikloomade olemasolu on üks selliseid, mis tekitab eeldusi spetsiifilise lõhna tekkimiseks, kui osakesed ladestuvad soojusvaheti pinnale. Just süvapuhastus aitab neist pikaaegse kasutamise mõjudest lahti saada. Valdavalt tasub seadme süvapuhastust teha paari aasta tagant. Vahepealsel ajal saab kasutaja ka omalt poolt hoolitseda selle eest, et õhksoojuspump töötaks efektiivsemalt.

Kasutaja regulaarne hooldustegevus võiks piirduda õhksoojuspumba siseosa visuaalse puhastusega – nende pindadega, mida on võimalik lapiga puhastada – ja samuti tiheda filtrite puhastamisega aktiivsel kütteperioodil. Ka välisosa puhul tasub jälgida, et selle taga või küljes poleks nähtavalt prahti, näiteks puulehti. Kindlasti ei maksa minna välisosa kallale terava esemega midagi välja urgitsema, kui seda niisama lihtsalt kätte ei saa. See töö tasub jätta spetsialistile seadme kahjustamise vältimiseks.

Õhksoojuspumpade süvahoolduse peaks tegema kogenud professionaal. Seadmete lahtivõtmisel on mõned nüansid, mis võivad olenevalt mudelist olla üsna spetsiifilised. Päris nii lihtsalt need lahti ei käi, et paari kruvi lahtivõtmisega kogu korpus avanebki. Igapäevaselt hooldusega tegelev inimene saab aru, mida antud seadmes võib liigutada ja mida mitte. Isegi kogenud hooldusspetsialistil võtab see aega keskmiselt poolteist tundi. Proovides ise pusida, võib raha kokkuhoidmise asemel hiljem seadme rikkumisega põhjustada mitmekordset kulu.

Süvahoolduse üks peamisi elemente on lamellide ja ventilaatori läbipesuks kasutatavad lahused, mida Onninen pakub Aspen grupi tootesarjana. Kuna põhjalikum pesu võetakse ette pikema perioodi järel, on seadme osadele kogunenud mustus ka erineva astmega. Laias laastus aitab puhastuskeemia hakkama saada nii pealmise, keskmise kui ka alumise kihiga, mis on ladestunud aastaid. Iga kihi jaoks on toimeained erinevad.

Pärast masina lahtivõtmist pihustab hooldaja saastunud pindadele ja lamellide vahele puhastuslahust ning laseb sellel toimida. Seejärel loputab lahtitulnud mustuse veega välja. Kui keegi väidab, et suudab õhksoojuspumba süvahoolduse teha ilma spetsiaalseid puhastuslahuseid kasutamata, siis tõenäoliselt ei ole tegu spetsialistiga.

Üks õhksoojuspumpade süvapesu nüanss puudutab ka kogu protsessi korraldamist. Nimelt toob hooldus kaasa vajaduse rakendada erinevaid vedelikke, kuid õhksoojuspumbad võivad olla paigaldatud sellistesse kohtadesse, kus pritsmed on ebasoovitavad. Mitteprofessionaalsel lähenemisel võib ruumi täis lödistada – rikkudes näiteks kalli parketi või tapeedi. Onninenil on spetsialistidele pakkuda õhksoojuspumpade hoolduseks mõeldud ärajuhtiva londiga kiletaskuid. Nii kulgeb hooldus puhtalt ja siseviimistluse seisukohast muretult.

Süvapesu järel on soovitatav kasutada lisakomponendina mustuse ladestumist takistavat vaha, mida saab pihustada nii soojusvaheti lamellidele kui ventilaatori tiivikule. Tekkiv kaitsekiht pikendab süvapesu mõju ning takistab masinas halbade lõhnade teket.

Üldjoontes kehtivad samad põhimõtted ka õhksoojuspumba välisosale, mida tuleks samuti aeg-ajalt põhjalikumalt hooldada. Eriti neis paikades, kus on teeäärse asukoha tõttu rohkelt tolmu. Ka välisosa soojusvaheti läbipesemisel tuleb kasutada spetsiaalseid puhastuslahuseid, kuna vastasel korral ei tule kogunenud mustus peenikeste lamellide vahelt niisama välja. Oleme olnud tunnistajaks olukorrale, kus piisas vaid välisosa põhjalikust läbipesemisest, et töötamast lakanud õhksoojuspump jälle korda saaks.
Kindlasti ei tohiks oma soojuspumba välisosale läheneda tavalise survepesuriga, mille veejuga võib lamellid kinni vajutada või hoopis puruks peksta. Üldiselt on hooldusmeestel olemas ka lamelle sirgendavad riistad ning ka need on Onnineni valikus saadaval.

Kasutajale jõukohane hooldus

• pealispinna puhastamine
• puldi patareide vahetus
• siseosa filtrite puhastamine
• välisosa juures nähtava prahi eemaldamine

Spetsialisti kompetentsi kuuluvad

• õhksoojuspumba lahtivõtmine
• õhksoojuspumba siseosa süvapesu
• välisosa süvapesu ja lamellide sirgendamine