Liigpingepiirikud ja UPS-id on relvad äikese ning tormide vastu

21.10.2020 21:00
Elukeskkonna kujundamise põhiline määraja on kliima. Siin Eestis on meie elu igapäevane osa tugevad tuuled, sademed ning järsud temperatuurikõikumised, millega peame arvestama oma elupaikade valimisel, kujundamisel ja kaitsmisel.

Eesti kaheksa klimaatilist aastaaega (kevadtalv, varakevad, kevad, suvi, sügis, hilissügis, eeltalv, talv) tingivad vajaduse kaitsta ennast, oma lähedasi ja vara spetsiifiliste seadmete abil. Kui äikesehooaeg algab Eestis tavaliselt juba märtsis ja kestab septembri lõpuni, isegi oktoobri alguseni ning tormine võib-olla aasta läbi, siis on selge, et vaid õnnele lootma jääda ei saa.

Viimasel kahel kümnendil on välgu löömise sagedus ja tormipäevade arv Eestis kasvanud. Paraku on korrelatsioonis kasvanud ka nendest põhjustatud tulekahjude ja elektrikatkestuste arv.

Kas tegemist on lahendamatu probleemi, teadmatuse või koonerdamisega? Empiirilised vaatlused ütlevad, et pigem kahe viimasega – hoone tellija ei oska nõuda või loodab „kokku hoida“, töö teostaja ei oska või ei julge pakkuda.

Siinkohal lihtne reegel: piksekaitsestandardid eeldavad vajadust tervikliku lahenduse järele, mis hõlmaks nii strukturaalset piksekaitset kui ka elektrooniliste süsteemide kaitset liigpingepiirikute abil; tormiohud aga eelkõige puhvertoiteallikate ehk UPS-ide olemasolu.

Piksekaitse on täielik ainult koos liigpingepiirikutega

Liigpingepiirik on vajalik hoones kasutatavate elektroonikaseadmete kaitseks.

Liigpingepiirik kaitseb meie kodudes olevaid seadmeid ülepinge eest, mis tekib peamiselt pikselöögist.

liigpingepiirik

Liigpingepiirikud on konstrueeritud selliselt, et ülelöök ja vooluimpulsi lahendamine tekiks just nendes kaitsvates elementides enestes, mitte kuskil mujal, kus me seda ei soovi.

Suure ehitise liigpingekaitsesüsteem on tavaliselt mitmeastmeline, koosneb piksevooluimpulsse lahendavatest piksevoolupiirikutest hoone sisendis ja lülitusliigpingete lahendamiseks ette nähtud liigpingepiirikutest jaotuskilpides. Väiksemate ehitiste kaitseks on olemas ka kombineeritud piksevoolu- ja liigpingepiirikuid ühtse kompaktse seadmena.

Põhilised vead, mida liigpingekaitse valdkonnas tehakse, on liigpingepiirikute projekteerimata jätmine, ebapiisava lahendusvõimega projekteerimine või paigaldamata jätmine ehituse käigus põhjendusega, et meil esineb äikest harva. Samas võime igal suvel lugeda uudiseid piksekahjudest, kus kahjusummad on märkimisväärsed.

Veel arvatakse ekslikult, et kui väline piksekaitsesüsteem (piksevardad) on paigaldatud, siis on ühtlasi ka pikseliigpingete mure murtud. Ei ole! Piksevarras kaitseb ehitist või ehituskonstruktsioone pikse otsesisselöögi eest ja vähendab seeläbi hoone süttimise riski. Elektriseadmete liigpingekaitse seisukohalt on olukord märksa nukram.

Kui piksevoolupiirikut pole paigaldatud, siis toimub ülelöök elektrisüsteemi kõige nõrgemas elemendis – tavaliselt elektroonikaseadme(te)s või elektrikilbis ning tulekahju tekkimise võimalus pole välistatud. Seega peaks välise piksekaitsesüsteemi paigaldamisega kindlasti kaasnema ka piksevoolupiirikute paigaldamine elektrikilpi.

UPS-id tagavad toite ka drastiliste pingelanguste puhul

Iga aasta toob meile uued tormid ja koos sellega ka teated tormikahjudest.

Vahel osutub tormi hävitustöö sedavõrd suureks, et ettevõtted loevad kahjusid kokku sadades tuhandetes. Kriitilisi momente on tormide laastav tegevus toonud kaasa ka ühiskondlikes hoonetes, sealhulgas tervishoiuasutustes.

ups-abb-3

Noil puhkudel räägitakse mõnda aega puhvertoiteallikate (UPS-ide) soetamise vajadusest, kuid siis paistab jälle taevas päike ja kõik läheb vanaviisi edasi.

Isegi väga lühikesed varieerumised energiavarustuses võivad põhjustada seadmetele fataalseid kahjustusi või seisata tegevuse kogu hoones. Tootmisettevõtete puhul võivad plaanivälised katkestused lisaks tootmiskadudele, toote kliendile tarnimata jätmisele ja võimalikele seadmekahjustustele olla ka muul viisil väga kulukad. Näiteks hügieenilistes tootmiskeskkondades, nagu piimatoodete või toiduainete töötlemine, võib kuluda tunde puhastamiseks, koristamiseks, saastest vabanemiseks ja tootmise taaskäivitamiseks. Muide, tootmisettevõtete elektrivarustussündmustest tingitud plaaniväliste protsessikatkestuste kulud võivad ulatuda hinnanguliselt koguni nelja protsendini ettevõtte käibest.

Ent kvaliteetsed UPS-id tagavad pideva toite ka drastiliste pingelanguste korral. ABB UPS-ide tootevalikust leiab sobiva seade kõikidesse oludesse: PowerScale (serveriruumid ja andmekeskused), online topeltmuundamisega UPS PowerWave 33 (andmekeskused, protsesside juhtimiskeskkonnad) ja DPA 250 S4 (väikesed ja keskmised andmekeskused, äri- ja finantshooned, tervishoiuasutused ja transpordi infrastruktuurid), DPA UPScale ST (väikesed ja keskmise suurusega süsteemiarhitektuurid, ka kriitilised rakendused, näiteks hoonehaldussüsteemid, suurte rajatiste mehaanilised ja elektrilised süsteemid), DPA UPScale RI (tundlikud elektroonilised seadmed nagu kontrollerid, sisend- ja väljundseadmed ning kasutajaliidesed).

Soovid ABB UPS-de ja liigpingepiirikuid - võta ühendust meie müügimeeskonnaga